Anett Tamm

Rubriik: BORDERS

  • Hüvasti, armas Prantsusmaa!

    “Borders” tuur Prantsusmaal ongi läbi! Tihedam tuuriperiood ootab aga veel ees, sest alates neljapäevast anname Soomes 8 päeva jooksul lausa 10 kontserti.

    Meie tuuriprogrammi on lisandunud kontsert 26. novembril Outokumpus ja kaks lõunast koolikontserti 21. ja 22. novembril. Pean vaimu kontserdimaratoniks valmis panema! Tulevate nädalate tiheda graafiku valguses rõõmustan, et minu viimane nädal Prantsusmaal oli rahulikuma tempoga ning sisaldas kahe esinemise kõrval ka äratuskellata hommikuid, pikki jalutuskäike ja muuseumikülastusi Nantes’is.

    Eelmise nädala kontserdid viisid meid Nantes’i lähedale Landemont külla ning uhkesse Luksemburgi pealinna. Landemontis toimus väike hubane kodukontsert, mida kuulas kohalik külarahvas. Luxembourgis andsime kontserdi pühapäeva hommikul kell 11 hämmastavas Neumünsteri kloostris. Publikus oli ka väike seltskond eestlasi, mille üle niivõrd rõõmustasin – on hoopis teistmoodi südantsoojendav tunne, kui keegi eestikeelseid laulusõnu mõistab. 🙂

    Fotod Luxembourgist, autor Andre Henrot

    Ma ei suuda vastu panna ja teen teile väikese ülevaate oma turismiprogrammist Nantes’is. Pärast kolme nädalat siinviibimist olen endiselt vankumatul arvamusel, et tegemist on superkauni linnaga, kus tegevust ja vaatamist jagub küllaga, ning mida tulevikus suurima heameelega uuesti külastaksin.

    Nantes'i elevant ja Le jardin extraordinaire

    Nantes’i üleelusuurune mehaaniline elevant mis kõnnib, pilgutab, liigutab kõrvu, pritsib londist vett, häälitseb.. ja vallandab igaühes täieliku lapseliku vaimustuse!

    Le Jardin extraordinaire (erakordne aed) on troopiliste taimede ja 25-meetrise kosega park – tõeline džunglikogemus.

    Le Château des Ducs de Bretagne ja Le Jardin des Plantes

    Le Château des Ducs de Bretagne (Bretagne’i hertsogite loss): imeilus loss ning lossimuuseum, mis annab lisaks lossi ajaloole ka põhjaliku ülevaate Nantes’ist kui orjakaubanduse keskusest 18. sajandil.

    Le Jardin des Plantes (Nantes’i botaanikaaed) on rahuliku meeleolu ning mitmekülgse haljastusega park, kus võib muuseas kohata ka kanasid.

    Le musée Dobrée (esimesed 2 pilti) ja Le Musée d’arts de Nantes

    Le musée Dobrée värskelt renoveeritud ja taasavatud muuseumis võib näha rikkalikku kunsti- ja kultuuripärandi kollektsiooni ning avastada olulisi esemeid inimkonna kujunemisloos.

    Le Musée d’arts de Nantes (Nantes’i kunstimuuseum) näitustel on teoseid keskajast kuni kaasajani.

    Passage Pommeraye (1), La Cigale (2) ja Nantes'i linna vaated.

    Passage Pommeraye on suursugune poetänav mitmel korrusel, pungil erilisi butiike ja kohvikuid.

    La Cigale (tõlkes “rohutirts”) on autentne art nouveau stiilis restoran, mis avati 1895. aastal (!). Kindla peale on tegemist ühe uhkeima restoraniga, kuhu oma elus sattunud olen, olenemata sellest, et sain seal endale lubada vaid tassikese teed.

    Liikudes edasi minu isiklike lemmikkunstide, muusika ja sõnade juurde.Täna avan “Borders” repertuaari kolme ingliskeelse laulu sõnade tausta.

    “Cage of My Mind” esimese salmi kirjutasin juba enne “Borders” projekti ning koostööd Davidiga, minu mäletamist mööda 2019. aastal. Tekst jäi toona lõpetamata ja kasutamata ning tuli mulle taas meelde, kui piiride-teemalisi tekste uue kava jaoks kirjutama hakkasin. Laulusõnad on introspektiivsed ja dramaatilised, mõtiskledes inimest aheldavate sisemiste keeldude ja käskude üle.

    I’m in the cage of my mind,
    And the doors are open,
    In the cage of my mind,
    I keep lying to myself:
    “I’m trapped like a bird,
    And the burden on my shoulders,
    Feels so heavy I can’t breathe,”

    “Protecting the Borders” arutleb erapooletuse üle. Laul esitab küsimuse: kas sekkumatus on targem, kui sekkumine?

    Why stand there in the doorway,
    Not in nor out,
    Not lost nor looking,
    No predator nor prey?

    “Sediment” on arvatavasti süngeim, kuid sellegipoolest minu isiklik lemmik “Borders” kavas. Laulusõnad räägivad trotsist inimvõimete piirangute vastu ja raugemise paratamatusest, kuid niisamuti ka eksistentsi tsüklilisusest.

    Exceeding volume, form and time,
    I force my arms to reach out wide,
    And strive to stretch until divine punishment,
     
    Before expiring inside out,
    From deprivation, angst and drought,
    I grind my teeth and curse the rain,
    I'm transient.

    Nagu postituse alguses mainitud, viib järgmine seiklus meid Soome. Siin meie Soome programm (avalikud kontserdid):

    21.11/ Vuotalo, Helsinki
    22.11/ Salon Lukio, Salo
    23.11/ Kalevan Navetta Hugo-Sali, Seinäjoki
    24.11/ Ö-Talo, Riihimäki
    25.11/ East Coast Jazz Club, Kotka
    26.11/ Karbidi, Outokumpu
    27.11/ Jazzkerho 76, Joensuu
    28.11/ Kulttuurikellari, Savonlinna

    Kõik soome sõbrad-tuttavad on rõõmuga teretulnud, kohtumiseni! Jätan Prantsusmaaga hüvasti uue mütsi, saia, või, juustu ja veiniga. :)

  • Nantes'ist Saint-Claude'ni: nädal tuuritamist Prantsusmaal

    „Borders“ tuur sai ametliku alguse eelmisel nädalal viie kontserdiga Nantes'is, Saint-Nazaire'is, Pariisis ja Saint-Claude'is. Lühikese aja jooksul olen saanud näha juba üsna erinevaid linnu ja esinemispaiku!

    Meie esimene minikontsert David Chevallier'ga duos toimus paigas nimega Clubhouse Nantes. Clubhouse on koht ja kogukond toetamaks vaimse tervise muredega inimesi töökoha leidmisel, uute suhete loomisel ja üldiselt iseseisvamaks ja enesekindlamaks muutumisel. Kuigi me andsime vaid lühikese, 4 laulust koosneva kontserdi, võeti meid soojalt vastu. Vestlesime pärast kontserti publikuga ja sõime kogukonna liikmete valmistatud küpsetisi. Oli tõeliselt armas õhtu!!

    Kolmapäeval andsime oma esimese täispika ja täiskoosseisuga „Borders“ kontserdi Nantes'i jazziklubis Pannonica. Saal oli täis ja õhkkond oli imeline. Kontsert oli mitmes mõttes edukas!

    More photos of the concert in Pannonica by Rémi Alèm Goulet
    HERE

    Järgmisel päeval suundusime läänerannikul asuvasse industriaalse välimusega Saint-Nazaire'i linna, mis on tuntud oma laevatööstuse poolest. Esinesime endises Teise maailmasõja aegses allveelaeva baasis, kontserdisaalis nimega Le VIP. Pärast heliproovi tegime ergutava jalutuskäigu tormise ookeani äärde ja sõime koos kogu Le VIP meeskonnaga suure õhtusöögi. Järgnes taas üks tore kontsert, eelmisest oluliselt suuremal laval, ja lühike öö hotellis, enne kui järgmisel hommikul Pariisi poole teele asusime.

    Paris! On Friday, we played at Sunset/Sunside, a legendary jazz club on two floors, with 3-4 concerts happening every evening. This venue was a peculiar one, with a stage so small we could barely fit on it and floor monitors so broken that they sounded like old radio speakers. Of course this didn’t stop us from doing the best we could during the concert and honestly, the tricky circumstances felt humorous in a cinematic way. But I must say, I now have a lot of respect for the Paris-based jazz musicians who often play in these kinds of clubs.

    After yet another short night, we were off to Saint-Claude, a city in the mountains near the Swiss border. The views were simply amazing: admiring big tall mountains is an activity an Estonian doesn’t get to enjoy every day! We played at a club called La Fraternelle, a cozy and welcoming venue. Before us played the fascinating trio Ostrakinda, it was a superb concert experience. Our performance was a late one, but felt magical nonetheless.

    Foto: Jeff Humbert

    Nüüd, kui ülevaade meie tuuri esimesest veerandist on kirja pandud (5 tehtud, 17 jäänud!), võib taas laulutekstide juurde asuda. Seekord avalikustan veel kolme laulu pealkirjad ja selgitan veidi laulusõnade tausta.

    “Kodu arm on igihaljas” räägib haavatavuse kuritarvitamisest. Laulus on subjekti isiklikud piirid kannatada saanud, kuid hoolimata oma nõrgestatud seisundist soovib ta pakkuda varjupaika ja turvatunnet kõigile, ka neile, kel on halvad kavatsused.

    Eestikeelne lõik laulusõnadest:
    Kalk, vastamata hool,
    paekivi praguneb
    ja liivana pudeneb teele,
    minust alles jääb pool.

    Ingliskeelne tõlge:
    Cold, unrequited care.
    The limestone cracks,
    And falls onto the road like sand,
    only half of me remains.

    “Otsus” räägib mineviku, oleviku ja tuleviku põimumisest. Otsused, mis on tehtud enne meid, ilma ettekujutuseta tagajärgedest, tunduvad meile praeguses hetkes olulised ja pöördumatud. Tulevikku kujutame aga sageli ette lapsena, kes ei mõista veel midagi, või lapsena, kellele jääb tulevikus tagajärgedega tegelemise vaev. Nii lükkub aina edasi meie endi vastutus tänaste otsuste tagajärgede eest.

    Eestikeelne lõik laulusõnadest:
    Otsus on kui uisutera
    tundmatuse kirkal jääl,
    eemal, kesk eimiskit.

    Otsus on kui kohtumine,
    joonest saab üks teine joon,
    seistes vastamisi.


    Ingliskeelne tõlge:
    A decision is like a skate blade,
    on the crystal ice of the unknown,
    far away, in the middle of nowhere,

    A decision is like a meeting,
    one line becomes another,
    standing face to face.

    “Estranged” (“Võõrandunud”) räägib kuulumisest, kontrollist ja manipulatsioonist ning nende nähtuste vahelistest konfliktidest. Tekstis kujutab mutt (“mole”) võõrandunud vaimses ja füüsilises seisundis isikut.

    As the mole’s retrieved from grime,
    and invited to the inside,
    into the invisible panopticon of wishes,

    Though the mole forever blind,
    its heart’s unable to withstand,
    belonging and being controlled by loud and piercing whistles.

    I’ve now enjoyed two invigorating days off in Nantes. This week is generally more chilled and we have just two concerts left in this part of the world:

    13.11/ 6 La Croix Judith, Landemont (Fougeres jäi kahjuks viimasel hetkel ära, tegemist on asenduskontserdiga)

    17.11/ Abbaye de Neimenster, Luxembourg

    Ootan neid kontserte põnevusega, enne kui tuuri järgmiseks etapiks Soome lendame!

  • Ületades esimesi piire: tere Prantsusmaa!

    Nädalake tagasi maandusin Prantsusmaal, Nantes’i linnas, et asuda koos David Chevallier Trioga valmistuma projekti „Borders“ haripunktiks – kontserttuuriks! !

    Pea kolm aastat kestnud kirjutus- ja ettevalmistusperiood on seljatatud ning käes on projekti viimane ja seiklusrikkaim etapp, mida olen otsustanud kirjalikult dokumenteerida, pidades väikestviisi blogi. Püüan siinsetes kirjutistes ka veidi “Borders” laulutekstide tagamõtteid avada. Miks? Kui varasemalt olen kirjutanud tekste ja muusikat alati käsikäes, siis antud projektis olin esmakordselt ainult tekstide autori rollis ning muusika komponeeris minu tekstidele David Chevallier. See esialgu hirmutav roll osutus mulle tänuväärselt õpetlikuks, andes mulle mõistmist laulutekstist eraldi kunstivormina ning sundides mind tekstiloomesse varasemast olulisest rohkem süvenema. Ei saa mainimata jätta, et tegevus ise sai ajapikku nii nauditavaks, et ka oma teistes projektides lähtun loomeprotsessis nüüd eelkõige tekstist.

    Enne, kui tekstide juurde asun, muljetan veidi oma esimesest nädalast Nantes’is. Esmaspäevast reedeni viibisime David Chevallier trioga keldri-jazziklubis Pannonica, tehes proove „Bordersi“ repertuaariga, süvenedes kompositsioonidesse ja lihvides koosmängu. Residentuurile järgnes nädalavahetus, mis möödus samuti proovi tehes, kontrabassisti Sebastien Boisseau hubases prooviruumis. Protsess oli meeliülendav, lõbus, väsitav!

    Inimesed fotodel: David Chevallier (kitarr), Joachim Florent (kontrabass), Christopher Lavergne (trummid), Sebastien Boisseau (kontrabass)

    Õhtuti jõudsin enne pimedat teha kiiremal sammul tiire Nantes’i kesklinnas, ahhetada linna ilu ja toidupoe isuäratava valiku üle, imetleda silmanurgast ilusaid prantslasi ja nende stiilseid jalanõusid, ihaleda elegantsete väljapanekute järele butiikide akendel ning ravida ohtra tee ja meega väikest külmetust. Ja kui ilmateemad huvi peaks pakkuma, siis kogu nädala oli hall ja niiske ilm ning päikest asendab mul endiselt D-vitamiin, nagu Eestiski. :)

    Nüüd aga projektist endast, tekstidest ja loomingust. “Borders” raames kirjutasime Davidiga koostöös 11 laulu, millest 6 on eestikeelsed ja 5 ingliskeelsed. Esimesed kaks teksti “Et piirata piirituid piire” ja “Escape” kirjutasin 2022. aasta sügisel, viibides värskendavas meeltesegaduses ehk olles parajasti vahetusõpilane Kölnis.

    “Et piirata piirituid piire” tähendab samaaegselt kõike ja üldse mittemidagi. Laul räägib hoomamatust kõiksusest meie sees ja ümber, mille lihtsustamiseks asetame elus toimuvat mõttelistesse kastidesse, piiritleme ja määratleme oma identiteeti, vastandame halba ja head. Kuidas olla nii eristuv kui ka sulanduv, nii isekas kui ka arvestav, nii vaba kui ka kontrollitud?

    Katkend laulusõnadest:

    Et piirata piirituid piire,
    ma lähetan end sinna,
    kus olen vaid liivatera,
    peidus kumeras maailmanabas.

    Ingliskeelne tõlge:

    To limit the limitless limits
    I exile myself to a place,
    Where I am but a grain of sand,
    Hiding in the curve of this world.

    “Escape” on lugu pagendusest, lootusest ja teadmatusest. Tekst on kirjutatud sõjapõgenike kogemuslugude kirjeldustest ja emotsioonidest ajendatuna.

    Katkend laulusõnadest:

    There, on the opposite shore,
    Not a sound from a gun,
    And the sun never fades,
    Before the setting has begun,

    Are distant gates to heaven,
    Now open once and for all?
    No promise, song or letter,
    Ever reached over the wall.

    Sel nädalal algabki tuur! Teisipäeval anname Davidiga Nantes'is väikese duokontserdi, seejärel seikleme juba kogu trioga mööda Prantsusmaad.

    "Borders" Prantsusmaal:

    5.11/ 6 Rue de Bel Air, Nantes (duo)
    6.11/ Pannonica, Nantes
    7.11/ Le VIP, Saint-Nazaire
    8.11/ Le Sunset, Paris
    9.11/ La Fraternelle, Saint-Claude

    Ootan juba kannatamatult, et külastada erinevaid paiku siin ilusas riigis ja kohtuda prantsuse publikuga. Hoidke meile pöidlaid!

ET
EN ET